Usaldus. Suund, mitte sihtpunkt

„Usaldus on kindlasti k?rgem v??rtus kui armastus. Usaldusega kaasneb armastus, aga armastusega usaldust ei kaasne.“ „Usaldus on eheda elu p?hialus.“ „Usaldus on sisemine silm. Su silmad on universumi vaatamiseks, aga su sees on kolmas silm, usaldus.“ Me elame ajal, mil on kadunud usaldus vanade, traditsiooniliste institutsioonide vastu, need pole enam elulised. Religioon, ideoloogia, poliitiline s?steem, moraal, perekond, abielu – ?kski neist ei toimi enam. Isegi m?iste „usaldus”, mida kunagi peeti k?igi suhete nurgakiviks, tundub t?nap?eval naiivne. Miks see nii on? Osho arvab, et institutsioonid on kasutanud ?hiskonna kontrollimehhanismidena m?isteid „usk“ ja „uskumus“ v?ltsilt, nende t?hendust moonutades. Ehe usaldus tuleb seest, ent uskumustes?steeme suruvad meile peale religioossed ja ?hiskondlikud institutsioonid. Osho kirjeldab, millises v?ltsis t?henduses neid m?isteid on kasutatud – nimelt kahepalgelisuse, ekspluateerimise ja ahnuse kasvupinnasena. Osho s?nutsi on aeg k?ps, et uuesti avastada t?eline olemuslik usaldus, mille on s?ndides kaasa saanud iga inimene. Usaldamine ei s?ltu teistest inimestest – on juba aeg m?ista, et usaldus on eelk?ige su vaimne ja olemuslik omadus ja sa pead laskma sellel avalduda. Usaldus ja usaldamine ei t?henda, et k?ik kahtlused ja k?simused tuleks maha suruda – ei, me peaksime oma k?simusi ja kahtlusi austama. Need juhatavad meid unikaalse, autentse ja individuaalse t?e juurde ning l?puks m?istmise ja usalduse juurde, mis annab meile l??gastunud olemisseisundi ja v?imaldab reageerida selgelt ja siiralt k?igele, mida elu toob.