Loss

Eelmise sajandi ?he silmapaistvama kirjaniku Franz Kafka s?mbolistlik romaan Mati Sirkeli t?lkes. Kafka jutud viivad meid v?rdpildi, m?istujutu maailma. Nad t?hendavad seda, mida nad ?tlevad, ja viitavad seejuures alati millelegi h?lmavale. Seda romaani v?ib lugeda kui lugu maam??tja K. kurnavast v?itlusest lossi p??semiseks, aga seda v?ib v?tta ka inimeksistentsi totaalsuse s?mbolina, katsena h?lmata metafooriga tervet inimeksistentsi, tema m?tte ja m?ttetuse paradoksi. Kafka s?mboolika varal v?ime seiseneda komplitseeritud filosoofilis-religioossetesse spekulatsioonidesse, sotsiaal- ja individuaalps?hholoogiasse, k?ige avaramate piiridega maailmavaatelisse diskussiooni. Lisaks v?ime tema mitmepaikseid romaane lugeda ka Franz Kafka isiklike eludokumentidena, eepilise avaruse saanud subjektiivse aruandlusena, autobiograafiliste kr?ptogrammidena. V?he on kirjanikke, kelle looming oleks v?imaldanud ja v?lja kannatanud niisugusel hulgal erinevaid, kohati risti vastupidiseid t?lgendusi ja hinnanguid, nagu need Kafka loomingule osaks on saanud. Eesk?tt kehtib see tema romaanide kohta. Mida t?hendab Loss? On ta inimlike m??dupuudega haaramatu transtsendentse lunastuse asupaik – teoloogide taevas, nagu arvab v?ljaandja Max Brod, v?i kosmilise kurjuse, saatana peakorter, v?i lihtsalt maise maailma b?rokraatia, v??randunud elu v?rdpilt – v?i k?ik need kokku? Kes on maam??tja K.? Kas parimategi inimlike p??dluste luhtumist s?mboliseeriv igamees, elu absurdsuse s?mbol, v?i kurjusele aktiivselt vastu astuv, lootust sisendav revolutsion??r, kes saab k?ll igal sammul l??a, aga omast ei tagane? On ta igavese kurjuse, b?rokraatliku maailmakorra s??tu ohver v?i oma valelikkuse, k?lma arvestamise, ebaeetiliste vahendite kasutamise eest karistada saav t?ssaja, kavaldaja, vale mees ?igete sihtide taotlemiseks? Ja kes oli Kafka ise? Kas metaf??siline anarhist, religioosne humorist, absoluutne moralist, absurdikirjanik, n?rkuse geenius, v??randunud maailma m?toloog, teedn?itav kuju, v?i v?ikekodanlik dekadent, k?ll andekas, aga seda eksitavam negativist? Kafka interpreteerijate armee ei ole etikettidega kokku hoidnud, aga ometi ei taha nende objekt kuidagi lasta ennast ?he nimetaja alla viia. Raske on t?estada, nagu oleks Kafka midagi t?estada tahtnud. Ta oli k?sija, otsija, kuid kujundi, mitte m?istete v?i teooria kaudu – ja kujundiga, s?mboliga ei saa loogiliselt vaielda. «Kafkal oli harvaesinevat j?udu endale v?rdpilte luua. Sellegipoolest ei ammendu ta kunagi selles, mis on t?lgendatav, pigem on ta v?tnud tarvitusele k?ik m?eldavad ettevaatusabin?ud oma tekstide t?lgendamise vastu. Nendes tuleb tasa ja targu, umbusklikult edasi kobada.» (W. Benjamin). T?lkija Mati Sirkel